miessemánu 12. beaivvi 2025 (ássi 2025/1367)
Ášši duogáš
A ja B ozaiga mánáska, C ovddas sirdit ovtta boazomearkka. Váidaleaddji čálii ahte siidda oasseeaiggádat, ovttas mearkaeaiggádiin, ledje dohkkehan ahte son gean namas mearka lea registrerejuvvon, háliidit ahte mearka sirdojuvvo su gándii, C. Ohcan meannuduvvui Nuorta-Finnmárkku mearkalávdegottis čoahkkimis skábmamánu 22. beaivvi 2023. Mearkalávdegoddi hilggui mearkasirdima ohcama go mearka ii lean mána áhči mearkkas rievdaduvvon.
Váidaleaddji lea ođđajagimanu 22. beaivvi 2024 guoddalan mearkalávdegotti mearrádusa. Gaskaboddosaš vástádusas cuoŋománu 24. beaivvi 2024 čálii Stáhtahálddašeaddji ahte sii vurde sáhttit addit váidaleaddjái vástádusa ovdal juovlamánu 2024. Stáhtahálddašeaddji sáddii ođđa gaskaboddosaš vástádusa golggotmánu 14. beaivvi 2024, mas almmuhedje ahte váidaleaddji sáhttá vuordit vástádusa áramusat ovdal geassemánu 2025. Reivves ođđajagimánu 31. beaivvi 2025 bivddii Stáhtahálddašeaddji eanet dieđuid váidaleaddjis ášši birra. Viidáset čálii Stáhtahálddašeaddji ahte ášši galggai sáddejuvvot mearkalávdegoddái nu jođánit go vejolaš go Stáhtahálddašeaddji leai ožžon čilgejumi. Stáhtahálddašeaddji almmuhii ahte mearkalávdegottis lea nuppes čoahkkin skábmamánu 19 beaivvi 2025, mas viidáset čoahkkinplána galggai mearriduvvot. Váidaleaddji sáddii guovvamánu 15. beaivvi 2025 čilgehusa Siviilaáittardeaddjái. Čilgehusas čujuhii váidaleaddji Siviilaáittardeaddji cealkámuššii ođđajagimánu 24. beaivvi 2025 (SOM-2024-4690) áššemeannudanáiggi birra Stáhtahálddašeaddji boazodoalloossodagas, ja dasa ahte Stáhtahálddašeaddji lei almmuhan ahte nubbi čoahkkin lea skábmamánu 19. beaivvi 2025.
Váidaleaddji sáddii njukčamánu 4. beaivvi 2025 váidaga Stáhtahálddašeaddji áššemeannudanáiggi birra. Váidaleaddji ovdandoalai ahte diet álgoálggus lei eaŋkil ášši meannudit danne go gusto duođaštuvvon sirdimii dála boazomearka eaiggádis su gándii, lagas bearraša siskkobealde boazoguohtunorohagas.
Min iskkadeamit
Mii gávnnaheimmet ahte lea vuođđu iskat ášši lagabut Stáhtahálddašeddjiin.
Iskkadanreivves mii čujuheimmet cealkámuššii ođđajagimánu 24. beaivvi 2025 (SOM-2024-4690), mas Siviilaáittardeaddji gávnnahii ahte áššemeannudanáigi máŋgga boazodoalloáššiin leat čielgasit rihkkojuvvon, geahča hálddašanlága § 11 a. Vástádus golggotmánu 14. beaivvi 2024 áittardeaddji iskkadeapmái dán áššis, almmuhii Stáhtahálddašeaddji mearrádusaide go gusto boazomearkkaohcamiidda, galge eanas váiddaáššit gárvvistuvvot ja ovddiduvvot mearkalávdegottiide ovdal 2024 loahpas. Stáhtahálddašeaddji čálii ahte buot váiddaáššit galge leat gárvvisin meannuduvvon Stáhtahálddašeaddji bealis ovdal geassemánu 2025.
Viidáset čujuheimmet mii iskkadanreivii SOM-2024-4690 teakstabihttái 73, gos čuožžu:
«Okta doaimmain mii almmuhuvvui, lei ahte čoahkkimat mearkalávdegottiin leat lasihuvvon jahkásaččat guovtti coahkkimis njealje čoahkkimii restánssaid geažil. Áittardeaddji bivdá Stáhtahálddašeaddji árvvoštallat guhkida go man dávjá čoahkkimat dollojit odne, áššemeannudanáigi mearkaáššiin, jus nu lea, bivdá áittardeaddji ahte Stáhtahálddašeaddji árvvoštallá lasihit jahkásaš čoahkkinlogu ain dávjjit, ja vejolaččat vel lassin sáhttet go digitála lavdegotti čoahkkimat leat molssaeaktun oanidit áššemeannudanáigi.»
Namuhuvvon cealkámušas bivddii áittardeaddji oažžut dieđuid movt áššemeannudanáiggit ovdánit, ja oažžut ođđa čilgejumi Stáhtahálddašeaddjis ovdal miessemánu 15. beaivvi 2025. Váidaga vuođul mii bođii midjiide, de aŋkke gávnnaheimmet ahte fertet divvut muhtin konkrehta gažaldagaid váidaga ektui maid mii leimmet ožžon.
Mii bivddiimet Stáhtahálddašeaddji duođaštit ahte mearkalavdegotti nubbe čoahkkin lei skábmamánu 19 beaivvi 2025, ja almmuhit galle čoahkkima leat plánejuvvo, dien mearkalávdegottis galge leamen 2025. Jus lea nu ahte plánejuvvon čoahkkimat 2025 mearkalávdegoddis leat unnit go njeallje, bivddiimet mii ahte Stáhtahálddašeaddji čilge lagabut manne čoahkkinlohku lea unniduvvon. Viidáset jearaimet mii goas váidalus mearrádus mearkalávdegotti mearrádusas lea vuordimis meannudeapmái mearkalávdegottis.
Stáhtahálddašeaddji vástidii ahte váidda meannuduvvui mearkalávdegottis njukčamánu 20. beaivvi 2025, ja ahte váidaleaddji lea reivve bikte cuoŋománu 1. beaivvi ožžon dieđu mearkalávdegotti mearrádusa birra. Váidda ii váldon vuhtii, ja dan dihte sáddejuvvui Mearkaáššiid váiddalávdegoddái.
Stáhtahálddašeaddji čilgii ahte lei dáhpáhuvvan boastut go váidaleaddji lei ožžon diehtun ahte ášši galggai meannuduvvot easka skábmamánus 2025. Sivva dien boasttuvuhtii lei ahte boasttu teaksta lei čuvvon mielde ovdalaš málles. Stáhtahálddašeaddji čilgii ahte plána miehtá gaskka lei meannudit ášši ovdal geasi 2025. Stáhtahálddašeaddji šállošii ahte boasttuvuohta ii lean njulgejuvvon dalle go váidaleaddji fuomášahtii sin dasa.
Lassin muitalii Stáhtahálddašeaddji Nuorta-Finnmárkku mearkalávdegotti čoahkkinplána 2025 birra. Stáhtahálddašeaddji čálii ahte leat lasihan dávjjit čoahkkimiid, lassin leat bidjan čoahkkimiid guovtti beaivái go lea dárbu. Mearriduvvon čoahkkinplánas leat biddjon guhtta čoahkkima 2025.
Loahpalassii jearaimet mii oppalaččat ahte earuha go Stáhtahálddašeaddji gaskkal ođđa boazomearkkaid ohcamiid meannudeami ja go dálá boazomearkkaid ohcet sirdit nubbái. Stáhtahálddašeaddji čilgii ahte áššiid áššemeannudeapmi vissis muddui lea ovttalágan, muhto ahte leat maid muhtin erohusat go áššiid meannudit. Stáhtahálddašeaddji čujuhii boazodoalloláhkii § 38 mas lea gáibádus dohkkehit boazomearkka ovdal dan váldá atnui. Stáhtahálddašeaddji lea bidjan mearrádusa vuođđun ahte dat maid sisttisdoallá gáibádusa dohkkehit ovdal go mearkka mii gávdno, váldo atnui ođđa olbmos. Stáhtahálddašeaddji čilgii lagabut maid ferte árvvoštallat ovdal boazomearkaohcan sáhttá dohkkehuvvot, ja čilgii maid ferte árvvoštallat go okta mearka sirdojuvvo ovtta olbmos nubbái.
Siviilaáittardeaddji oaidnu áššis
Áigeguovdilis áššemeannudannjuolggadusaid birra
Áššiin mat gusket mánnái buoremussan, lea dehálaš ášši váldit vuhtii man guhká áššemeannudanáigi sáhttá leat, geahča Vuođđolága § 104 nuppi lađđasa ja Mánáidkonvenšuvnna artihkkala 3 nr. 1. Mánát lea earenoamáš hearkkes joavku geain lea eará áigeáddejupmi go ollesolbmuin, ja guhkes áššemeannudanáigi čuohcá mánáide dábálaččat garraset go ollesolbmuide.
Njuolggadusat áššeráhkkaneamis váiddaáššiin čuovvu hálddašanlágas § 33. Vuosttašinstánsa galgá dahkat iskamiid mii váidagis boahtá ovdan, ja dat sáhttá fámuhuhttit dahje rievdadit mearrádusa jus gávnnaha ahte váidda lea vuođuštuvvon, geahča § 33 nuppi lađđasa. Jus ii dahkko mearrádus nu go namuhuvvon nuppi lađđasis, galget ášši dokumeanttat sáddejuvvot váiddainstánsii «nu jođánit go lea láhčán ášši», geahča § 33 njealját lađđasa.
Hálddašanlága § 11 a vuosttaš lađđasa mielde galgá hálddašanorgána «gárvvistit ja mearridit ášši almmá dárbbašmeahttun áigegollama haga». Gáibádus gusto buot cehkiide váiddaproseassas, maiddái váiddaáššemeannudeami ráhkkaneamis. Siviilaáittardeaddji lea cealkámušain ovdal bidjan vuođđun ahte hálddašanlága § 11 a bidjá gáibádusaid áššemeannudanáigái ja mat leat dohkálaš ádjáneamit áššemeannudeamis. Eaktun «almmá dárbbašmeahttun áigegollama haga» lea muttolaš, ja lagat sisdoallu sáhttá rievdat earret eará áššesuorggis ja áššesorttas.
Sivva áigegeavaheapmái sáhttá leat relevánta, de go man váttis ášši lea. Eará áššemeannudannjuolggadusat hálddašanlága, earret eará gáibádus dohkálaš dieđut ášši ektui hálddašanlága § 17 vuosttašlađđasa mielde, sáhttá vuođuštit guhkit áššemeannudanáiggi váttis ja prinsihpalaš go eaŋkilet áššiin.
Ráddjejuvvon resurssat sáhttá leat relevánta ágga manne áigegeavaheapmi, goit muhtin áiggi, ii atno «dárbbašmeahttumin». Geahča lagabut SOM-2024-4690 čuoggá 1.5 maid váilevaš resurssat mearkkašit go árvvoštallá áššemeannudanáiggi, dás maid boazodoallohálddahusa resurssadili ja restánssaid mii lea Stáhtahálddašeaddjis Romssas ja Finnmárkkus.
Guhkes orrunáigi (go ášši ii meannuduvvo dahje ii dáhpáhuva makkár ge áššemeannudandoaibma) gal álkibut adno «dárbbašmeahttun áigegolaheapmi», mii mielddisbuktá ahte hálddašanlága § 11 a rihkkojuvvo áššemeannudanáiggi geažil.
Riektesihkarvuođadáhkádus mii lea rievtti guokte-instánssameannudeapmi, eaktuda ahte váiddaáššit galget sáddejuvvot váiddainstánsii dárbbašmeahttun áigegolaheapmi haga, geahča Siviilaáittardeaddji cealkámuša juovlamánu 8. beaivvi 2022 (SOM-2022-2358). Diet boahtá ovdan earret eará hálddašanlagas § 33 njealját lađđasis, m s boahtá ovdan ahte ášši dokumeanttaid galgá sáddet váiddainstánsii nu jođánit go ášši lea láhččojuvvon. Jus vuosttaš-instánsa geavaha guhkes áiggi sáddet váidagiid mearrádusain maid sii leat dahkan, váiddainstánsii, de sáhttá diet goaridit rievtti duohta ja relevánta muktima hálddahusa mearrádusas.
Árvvoštallat áššemeannudanáigi váiddaáššis
Stáhtahálddašeaddji, mii lea čállingoddi Nuorta-Finnmárkku mearkalávdegoddái, lea geavahan sullii jagi ja guokte mánu gárvvistit ja sáddet ášši Mearkaáššiid váiddalávdegoddái. Stáhtahálddašeaddji bivddii easka reivves ođđajagimánu 31. beaivvi 2025, badjel jagi maŋŋil go váidda bođii, eanet dieđuid váidaleaddjis go ledje ráhkkaneamen meannudit váidaga. Stuora oassi áššemeannudanáiggis orru leamen čielga orrunáigi. Diet boahtá lassin dasa ahte Stáhtahálddašeaddji ja mearkalávdegoddi geavaheigga guokte jagi ja guhtta mánu meannudit ášši vuosttaš vuorus.
Siviilaáittardeaddji lea SOM-2024-4690, čujuhan ahte mearkaáššit guoskkahit dehálaš oasi boazosámiid kulturdoaimmaheamis. Guhkes áššemeannudanáigi lea noađđin boazodolliide, mánáide ja bearrašiidda geaidda dát gusto. Geahča eanet konsekveanssaid birra go lea guhkes áššemeannudanáigi diein áššiin SOM-2024-4690 čuoggás 1.2.
Áittardeaddji oaidnu dán áššis lea ahte dát ášši ii leat meannuduvvon gáibádusaid mielde mat čuvvot áššemeannudanáiggi birra hálddašanlágas § 11 a j § 33 njealját lađđasa mielde. Váidda lea dál gárvvistuvvon ja sáddejuvvon Mearkaáššiid váiddalávdegoddái. Áittardeaddji de ii ane dárbbu čuovvolit viidáset dán konkrehta áššis.
Stáhtahálddašeaddji lea čilgen ahte lea addon boasttu diehtu váidaleaddjái ahte goas váidda galggai meannuduvvot, ja lea šállošan go meattáhus ii njulgejuvvon go váidaleaddji fuomášahtii sin dan birra go ožžo čilgehusa sis. Áittardeaddji dáhttu ahte Stáhtahálddašeaddji sihkkarastá ahte leat rutiinnat vai eai sullasaš meattáhusat go dán áššis eai šat gerdojuvvo.
Konklušuvdna
Siviilaáittardeaddji lea gávnnahan ahte Stáhtahálddašeaddji meannudeapmi váiddaáššis, mii lea Nuorta-Finnmárkku mearkalávdegotti čállingoddin, rihkku gáibádusaid hálddašanlága § 11 a ja § 33 njealját lađđasa.
Áittardeaddji bivdá Stáhtahálddašeaddji sihkkarastit ahte leat rutiinnat vai sullasaš meattáhusat go dán áššis, boasttu dieđuin gaskaboddosaš vástádusas ja váilevaš čuovvoleapmi, ii šat dáhpáhuva.