Ášši duogáš
B (oahppi) lea oahppi Z mánáidskuvllas X suohkanis. Son álggii davvisámegiella nubbin giellan oahpahusain čakčat 2023 go álggii viđát luohkkái.
Sámegieloahpaheapmi čađahuvvui šiehtadusa vuođul mii lea dahkkon skábmamánu 3. beaivvi 2022 gaskkal X suohkana Z skuvlla ja Y suohkana. Šiehtadusa mielde galgá oahpahus čađahuvvot «gáiddusoahpaheami, skuvlagalledeami hámis ja láhččojuvvojit maiddái intensiiva giellačoagganeamit oahpaheddjiiguin ja ohppiiguin». Boahtá vel lassin ovdan ahte «šiehtadus ii galgga rasttidit Udir:a oppalaš diibmologu, ja boahtá ovdan jahkebealplánain».
Golggotmánu 20. beaivvi 2023 bivddii A (váidaleaddji), oahppi eadni, sáhttogoluid giellačoagganeapmái gokčojuvvot, mii galggai leat áigodagas skábmamánu 27. beaivvi rájes 30. beaivái 2023 Bálágis, Nordlándda fylkkas. Skábmamánu 7. beaivvi 2023 biehttalii X suohkan gokčat goluid. Suohkan oaivvildii ahte gáiddusoahpahus oktan skuvlagalledemiin lei pedagogalaččat dohkálaš ja ahte oahppái ii lean dárbu oassálastit giellaleairras olahit fága gealbomihtuid. Mearrádus váidaluvvui. Iežas ođđa vástádusas juovlamánu 7. beaivvi 2023 čálii suohkan maid ahte lea suohkana iežas duohken válljet oahpahanhámi. Seammás dovddastii suohkan ahte sii livčče sáhttán almmuhit buorebut makkár oahppofálaldat lei válljejuvvon.
Váidaleaddji váiddii X suohkana mearrádusa Siviilaáittardeaddjái ođđajagimánu 16. beaivvi 2024. Siviilaáittardeaddji čálii guovvamánu 7. beaivvi 2024 váidaleaddjái ahte son ferte bivdit X suohkana mearridit ahte lea go váidinriekti mearrádussii. Ášši sáddejuvvui de dalá Stáhtahálddašeaddjái Osloves ja Viken:is. Stáhtahálddašeaddji oaivvildii cuoŋománu 12. beaivvi 2024 ahte mearrádus ii lean eaŋkilmearrádus ja ahte ii leat váidinriekti, go oassálastin giellaleairras ii lean vuoigatvuohta.
Váidaleaddji guoddalii mearrádusa Oahpahusdirektoráhttii. Direktoráhtta čálii skábmamánu 1. beaivvi 2024 ahte sii ledje ovtta oaivilis stáhtahálddašeddjiin ja ahte váidda ii váldojuvvon vuhtii. Seammás oaivvildii direktoráhtta ahte X suohkan fertii addit riekta dieđuid oahppofálaldaga birra.
Oahpahusdirektoráhta mearrádusa maŋŋil, de lea váidaleaddji ođđasit guoddalan ášši Siviilaáittardeaddjái. Váidaga mielde lea son bidjan fárrui dokumentašuvnna Y suohkanis oahppi oahpahandiibmologu birra. Dokumentašuvnnas boahtá ovdan ahte Y suohkan oaivvilda ahte oahppi lea ožžon menddo unnán oahpahusdiimmuid skuvlajagi 2023-2024, go ii leat leamašan fárus giellaleairras.
Vaikko oahppi ii ožžon gokčojuvvot mátkegoluid giellačoagganeapmái, de son ja okta eará oahppi ovttas ovtta ovddasteddjiin mákse mátkegoluid ieža. Z skuvla attii permišuvnna oassálastit giellačoagganeamis, ja suohkan govččai goluid iežas dan oassálastima olis.
Min iskkadeamit
Dieđuin Y suohkanis ahte leat váilevaš oahpahusdiimmut, de mii gávnnaheimmet ahte ferte iskat ášši X suohkaniin. Reivves ođđajagimánu 10. beaivvi 2025, de bivddiimet mii X suohkana vástidit gažaldagaid earret eará dáid birra:
- Oahppi lea ožžon doarvái oahpahusdiimmuid sámegielas.
- Oahpaheapmi sámegielas lea leamašan dohkálaš.
- Suohkan doalai iežas geatnegasvuođa almmuhit vuoigatvuođa sámegieloahpaheapmái.
X suohkan vástidii guovvamánu 5. beaivvi 2025. Min gažaldagaide vástidii suohkan earret eará:
- Oahppis lea vuoigatvuohta 608 oahpahusdiibmui sámegielas mánáidceahkis. Son lea ožžon 2,25 diimmu vahkkui sámegieloahpahusa. Go oahppi oassálasttii giellaleairras dábálaš skuvlavahku, leat diimmut rehkenastojuvvon oppalaš diibmolohkui. Diimmuid sáhttá lohkat mielde go X suohkan lea máksán giellaleairra. Jus oahppi ii livčče oassálastán giellaleairras, de livčče váilevaš diimmuid sáhttán váldit gáiddusoahpahussan giđđat skuvlaguossástallama dahje intensiivaáigodaga bokte.
- Go Z skuvllas eai leat sámegieloahpaheaddjit, de oažžu oahppi gáiddusoahpahusa. Oahpaheaddjis gii addá gáiddusoahpaheami, lea dárbbašlaš ja dohkkehuvvon pedagogalaš gelbbolašvuohta, ja gelbbolašvuohta gáiddusoahpahussii. Árvvoštallama mielde oaivvildii Z skuvla ahte oahpahus lei dohkálaš. Oassálastin giellaleairras ii lean dárbbašlaš.
- X suohkan ii leat doarvái bures almmuhan vuoigatvuođa sámegieloahpahussii, dan jos vánhemat eai livčče jearran skuvllain. Diet lea njulgejuvvon ja dieđut gávdnojit dál suohkana ruovttusiiddus. Skuvllat gávdnet maid ođastuvvon rutiinnaid sámegieloahpahusa birra. X suohkan livččii galgan dieđihit Y suohkanii ahte giellaleaira ii galgan leat fárus šiehtadusas. Vánhemat livčče maid galgan oažžut dieđu ahte giellaleaira ii leat oassin X suohkana fálaldagas. Suohkan doaivvui ahte lei njuolggo gulahallan gaskkal Y suohkana ja váidaleaddji.
Suohkana vástádus sáddejuvvui váidaleaddjái. Guovvamánu 14. beaivvi 2025 son kommenterii earret eará ahte sis ii lean leamašan njuolggo oktavuohta Y suohkaniin ja ahte gulahallan dáhpáhuvai Z skuvlla ossodatjođiheaddji bokte. Lei ossodatjođiheaddji gii sáddii viidáset bovdejumi giellačoagganeapmái. Ii addojuvvon diehtu ahte váilevaš oahpahus galggai ollašuvvat maŋŋil.
Suohkan vástidii fas guovvamánu 24. beaivvi 2025 ahte lea riekta ahte gulahallan Y suohkaniin dáhpáhuvai Z skuvlla ossodatjođiheaddji bokte. Z skuvlla bealis ii almmuhuvvon ahte giellaleaira ii lean oassin X suohkana fálaldagas. Mátki giellaleirii ii gokčojuvvon go X suohkan ieš ii fála giellaleairra.
Go X suohkan iežas vástádusain lei čujuhan ahte oahpahus lei árvvoštallojuvvon dohkálažžan, de bivddii Siviilaáittardeaddji njukčamánu 19. beaivvi 2025 ahte sii ožžot dien árvvoštallama. Suohkan gearddui árvvoštallama reivves njukčamánu 25. beaivvi 2025, muhto ii sádden maidege čálalaš árvvoštallama dahje eará dokumentašuvnna ahte lei dahkkon diekkár árvvoštallan árabut.
Siviilaáittardeaddji oaivil ášši ektui
Áššis lea sáhka sámegieloahpahusa birra vuođđoskuvllas. Gažaldat lea ahte lea go oahppi ožžon doarvái oahpahusa X suohkanis. Lea maid gažaldat ahte lea go suohkan addán dárbbašlaš dieđuid vuoigatvuođa sámegielaoahpahussii.
Vuoigatvuohta sámegieloahpahussii
Vuođđolága § 108 mielde galget eiseválddit «heivehit dilálašvuođaid vai sámi álbmot, álgoálbmogin, sáhttá sihkkarastit ja ovdánahttit iežas giela, iežas kultuvrra ja iežas servodateallima». Oassin dien geatnegasvuođas lea sámegieloahpahus vuođđoskuvlla dásis.
Muhtin áiggi oahppi sámegieloahpahusas, namalassii skuvlajagi 2023-2024, gustui boares oahpahusláhka 1998 rájes. § 6-2 viđát lađđasa mielde lei «sámiin vuođđoskuvlaagis vuoigatvuohta sámegieloahpahussii» olggobealde sámi guovlluid. Viidáset čuoččui ahte «departemeanta sáhttá mearridit láhkaásahusa bokte molssaevttolaš oahpahanvugiide jus skuvllas eai leat iežas oahpahusbargit». Diekkár reguleren lea dahkkon oahppolága láhkaásahusas § 7-1. Mearrádus namuha sihke «gáiddusoahpahusa, intensiivaoahpahusa dahje earenoamáš leairaskuvlaoahpahusa» molssaevttolaš oahpahanvuohkin.
Vaikko boares oahpahusláhka attii vejolašvuođa fállat gáiddusoahpahusa sámegielas, de lei biddjon vuođđun hálddahusa bealis ahte oahpahus galgá leat dohkálaš, geahča earret eará Oahpahusdirektoráhta dulkoncealkámuša juovlamánu 12. beaivvi 2014 ja direktoráhta reivve dalá Fylkamánnái Nordlánddas ja Fylkamánnái Lulli-Trøndelágas ođđajagimánu 9. beaivvi 2012. Dulkoncealkámušas definere direktoráhtta «dohkálaš» nu ahte oahpahus lea heivvolaš olahit oahppoplána gealbomihtuid.
Čoahkkáigeassun de sáhttá dadjat ahte siviilaáittardeaddji ipmirda ahte vuoigatvuohta sámegieloahpahussii, boares oahpahuslága mielde, lea ahte sámi ohppiin lea vuoigatvuohta oahpahussii mii dahká ahte sii olahit oahppoplána gealbomihtuid.
Nuvttá oahpahus
Sámegieloahpahus galgá, nu go eará almmolaš vuođđoskuvlaoahpahus, leat nuvttá, geahča boares oahpahuslága § 2-15 ja ođđa oahpahuslága § 2-5. Boares lágas čuožžu ahte suohkan ii sáhte gáibidit gokčat«goluid vuođđoskuvlaoahpaheami oktavuođas, ovdamearkan goluid […] sáhttui skuvlaáiggis [dahje] leairaskuvlii».
Oahpahusa viidodaga árvvoštallan
Gažaldat lea go oahpahus leamašan doarvái, mearriduvvo sihke oahpahusa sisdoalus ja ja viidodagas, go dasa lassin lea gáibádus dohkálašvuhtii mearriduvvon vissis diibmolohku mii ohppiin galgá leat. Goappašat gáibádusat oahppi ektui gustojit giellačoagganeami oassálastimis. Árvvoštallanfáddan lea vuosttažettiin ahte lea go oahppi ožžon doarvái oahpahusdiimmuid sámegielas.
Oktan oahppoplána mihtuiguin lea mearriduvvon fága- ja diibmojuohkin buot ohppiide vuođđoskuvllas. Gustovaš fága- ja diibmojuohkin ja fálaldatstruktuvra Máhttoloktemis (johtočálus) Udir-1-2024 boahtá ovdan ahte «ohppiin [mánáidceahkis] geain lea oahpahus sámegielas […] galget leat unnimusat 954 diimmu vuosttašgiellan ja unnimusat 608 diimmu nubbingiellan, geahča čuoggá 2.2.1. Vástideaddjin gustojuvvui skuvlajahkái 2023/2024, geahča johtočállosa Udir-01-2023 čuoggá 2.2.1.
Sihke X suohkan ja Y suohkan oaivvildeaba ahte oahppis livčče galgan 2,25 sámegieloahpahus diimmu vahkkui, oktiibuot 85,5 diimmu juohke skuvlajagi. Y suohkana rehkenastima mielde dagai giellačoagganeapmi 27 oahpahusdiimmu. Giellačoagganeami haga oaččui oahppi dušše 65,25 oahpahusdiimmu skuvlajagi 2023-2024.
Suohkaniid loguid vuođul, de livččii oahppi ožžon menddo unnán sámegieloahpahusdiimmuid jus ii livčče oassálastán giellačoagganeamis. X suohkan lea iežas vástádusas čujuhan ahte sáhttá rehkenastit fárrui oahpahusdiimmuid giellačoagganeamis, go oahppi manai ja go suohkan mávssii giellačoagganeami ovddas. Suohkan lea maid čujuhan ahte diimmut beroškeahttá livčče dollojuvvon ovdal go skuvlajahki nogai.
Nu go lea namuhuvvon , galget golut oahpahusa olis gokčojuvvot, maiddái mátkkošteapmi. Oahppis leat leamašan golut oažžut oahpahusa giellačoagganeamis. Siviilaáittardeaddji oaivvilda ahte jus oahpahusdiimmut giellačoagganeamis galget rehkenastojuvvot mielde suohkana oppalaš govas fállojuvvon diimmuin, ferte suohkan maid gokčat oahppi mátkegoluid dohko. Ii sáhte leat mearrideaddjin ahte suohkan livččii doallan diimmuid ovdal go jahki nohká, go ii leat gaskkustan dan ovddasteddjiide ovdal giellačoagganeami. Lassin dasa livčče nu ahte bargit Y suohkanis livčče ferten fállat oahpahusa jus ii livčče oassálastán giellaleairras. Ii leat biddjon ovdan reivvestallan Y suohkaniin mii čájeha ahte Y suohkan livččii áigon fállat diekkár oahpahusa giellačoagganeami sadjái go dat mii lei fállojuvvon ja šiehtadallojuvvon lágideami olis.
Oahppi ektui lei maid nu ahte son formálalaččat oaččui virgelobi skuvllas mannat giellačoagganeapmi, geahča e-poastta Z skuvlla ossodatjođiheaddjis, skábmamánu 21. beaivvi 2024. Sihke boares ja ođđa oahpahusláhka mielddisbuktá ahte virgelohpi botke oahpahusa, geahča gullevaš § 2-11 ja § 2-2 njealját lađđasa. Dat mearkkaša ahte oahppi geavahii iežas astoáiggi oassálastit giellačoagganeamis. Astoáiggi ii sáhte rehkenastit oassin sámegieloahpaheamis.
Go oahppi ii ožžon mátkegoluid gokčot, de ii sáhte rehkenastit oahpahusdiimmuid mielde. Go juo váilevaš oahpahusdiimmut eai čađahuvvo ovdal go skuvlajahki nohká, de ii leat X suohkan ollašuhttán oahppi vuoigatvuođa sámegieloahpahusas. Jus diimmut galget rehkenastojuvvot mielde, de ferte X suohkan gokčat buot goluid giellačoagganeapmái, maiddái mátkegoluid,
Oahpahusa sisdoalu árvvoštallan
Go gusto oahpahusa sisdollui, de lea gažaldat ahte lea go oahpahus leamašan dohkálaš, nu ahte oahppi livččii sáhttán olahit oahppoplána gealbomihtuid. Siviilaáittardeaddji sáhttá iskat árvvoštallama go diet lea nu gohčoduvvon láhkii čadnojuvvon meroštallan, geahča Prop. 57 L (2022-2023) s. 574. Dattege sáhttet oasit árvvoštallamis gáibidit pedagogafágalaš gelbbolašvuođa, mii lea váttis siviilaáittardeaddjái dárkkistit. Siviilaáittardeaddji sáhttá maid iskat áššemeannudeami.
Vaikko giellačoagganeami oassálastin lei oassin oahpahusláhčosis mai Y suohkan fálai, lea X suohkan vástidan siviilaáittardeaddjái ahte oahpahus lei dohkálaš vaikko ii livčče oassálastán giellačoagganeamis. X suohkan ii leat sádden árvvoštallama mii lea dahkkon oahpahusa dohkálašvuođa birra, oassálastima haga maid Y suohkan lei váldán iežas láhčosii. Ii ge leat čujuhuvvon makkár ge árvvoštallamii dahje gulahallamii Y suohkaniin ášši birra, geas lea fágalaš gelbbolašvuohta go gusto sámegieloahpaheapmái. Dattege lea suohkan, maŋŋil siviilaáittardeaddji iskama, geahččalan dadjat juoidá movt árvvoštallan lea dahkkon. Siviilaáittardeaddji doaivu dan dihte ahte ii gávdno makkár ge čálalaš árvvoštallan ovdalaččas ovdal siviilaáittardeaddji iskama maid suohkan sáhtii sáddet.
Áššemeannudeapmái guoská gáibádus čálalašvuhtii. Eaŋkilmearrádusaid ektui čuožžu diet hálddašanlágas § 23. Gáibádus čálalašvuhtii lea maiddái eará áššemeannudeapmái vai galgá leat dohkálaš. Siviilaáittardeaddji lea máŋgii cealkán váilevaš čálalašvuođa birra, earret eará ahte «váldočuoggát áššemeannudeamis ja árvvoštallamat mat leat vuođđun áššebohtosii», fertejit leat čálalaččat, geahča SOM-2018-1950. Vuhtiiváldit dárkilvuođa, bearráigeahču ja luohttámuša árvvoštallamii, leat ákkat vuođuštit gáibádusa čálalašvuhtii.
X suohkan ii leat dahkan makkár ge čálalaš árvvoštallama oahpahusa dohkálašvuođa ektui giellačoagganeami haga. Diet mearkkaša ahte gáibádus áššemeannudeapmái ii lea devdojuvvon.
Diehtu vuoigatvuhtii sámegieloahpahussii
Suohkanis lea geatnegasvuohta addit dieđu vuoigatvuođa birra sámegieloahpahussii, geahča dan ođđa oahpahuslága § 10-8. Lága ovdabargguin čuovvu ahte «buot eará diehtu maid sii dárbbašit oažžut buori ipmárdusa ja vuođu aktiivvalaš oassálastimii ohppiid ja vánhemiid bealis», maiddái galgá addot, geahča Prop. 57 L (2022-2023) s. 602. Mearrádus lea joatkka diehtojuohkin geatnegasvuođas, mii boares lágas bođii ovdan máŋgga ieš guđet mearrádusain.
Oahppi dáfus lea X suohkan dovddastan ahte eai leat addán doarvái dieđu. Dat boahtá maid ovdan reivvestallamis gaskkal Z skuvlla ja váidaleaddji ahte giellačoagganeami oassálastin ii lean čielggas skuvlla bealis. Ii ge lean dat ge gulahallon ahte liigeoahpahus giđđat lei molssaeaktu jus oahppi ii mannan ja máksán mátkki ieš giellačoagganeapmái. Oktiibuot orru leamen ahte diehtu maid skuvla attii, ii leat leamašan doarvái buorre.
Siviilaáittardeaddji čujuha ahte burre gulahallan ja heiveheapmi lea dárbbašlaš vai vuoigatvuohta sámegieloahpahussii ollašuvvá. Analysajoavku «Sámi logut muitalit» lea fágalaš analysajoavku mii ovdanbuktá sámi statistihka ráđđehussii ja Sámediggái, geahča https://samilogutmuitalit.no/nb (lohkkojuvvon cuoŋománu 10. beaivvi 2025). Sii almmuhedje loguid 2021 mat čájehit ahte leat ollu oahppit geat heitet sámegieloahpahusain, geahča Øystein A. Vangsnes, «Sámegielain luohpat vuođđoskuvllas (Den samiske lekkasjen i grunnskulen)». Artihkkalis lea váldon ovdan ahte struktuvrralaš dilit movt oahpahusa organisere, orru leamen hui dehálaš go lea sáhka heaitit, geahča siidu 18.
X suohkan bivdojuvvo dan dihte bearráigeahččat ahte boahtteáiggi addo diehtu nu árrat go vejolaš dan birra goas ja movt sámegieloahpahus galgá dáhpáhuvvat, vai oahppi ja váidaleaddji beassaba váikkuhit ahte oahpahus šaddá nu buorre go vejolaš. Lea X suohkan mas lea ovddasvástádus oahppi sámegieloahpahussii ja addit dieđu dan oktavuođas.
Árvvoštallan vuoigatvuođa birra sámegieloahpahussii boahtteáiggis
X suohkan lea dieđihan ahte sii eai háliit ahte oahppi galgá oassálastit giellačoagganeamis ovddosguvlui. Lea maid dahkkon mearrádus njukčamánu 11. beaivvi 2025, mas oahppái addo sámegieloahpaheapmi skuvlajagi 2024/2025. Siviilaáittardeaddji ii leat árvvoštallan dien mearrádusa dan geažil go hálddašeami váidinvejolašvuođat eai leat geavahuvvon, geahča siviilaáittardeaddji lága § 8. Go ođđa oahpahusláhka bođii fápmui oahppojagi 2023/2024 rájes, masa váidda gusto, áigu Siviilaáittardeaddji oanehaččat kommenteret makkár gáibádusaid dál ferte bidjat go árvvoštallá.
Siviilaáittardeaddji lea bidjan vuođđun ahte vuoigatvuohta sámegieloahpahussii, boares oahpahuslága mielde, addá sámi ohppiide vuoigatvuođa oahpahussii mii dahká ahte jokset gealbomihtuid oahppoplánas. Sullasaš gáibádus boahtá ovdan dan ođđa oahpahuslágas, seammás go dál lea presiserejuvvon ahte «suohkan galgá fállat oasi sámegieloahpahusas sámegielat birrasis jus lea dárbu vai oahpahus galgá leat pedagogalaččat dohkálaš», geahča § 3-2 maŋemus lađđasa. Lága ovdabarggus lea čiekŋuduvvon ahte «man stuora oasit sámegieloahpahusas vejolaččat lea dárbu addit sámegielat birrasis, ferte boahtit ovdan konkrehta árvvoštallamis ahte dat oahpahus maid oahppi oažžu, addá oahppái vuođu joksat gealbomihtuid oahppoplánas dahje ii ».
Reguleren lea lasáhus oppalaš mearrádussii gáiddusoahpaheami birra § 14-4, mii dievasmahttá jus geavaha gáiddusoahpaheami. Eaktun gáiddusoahpaheapmái lea ahte «lea oadjebas ja dohkálaš». Dien árvvoštallamis galgá earret eará váldit vuhtii «ohppiid vejolašvuođa oahppat, ovdánit, loaktin ja sosiála oktavuođadovdu», geahča vuosttaš lađđasa. Lága ovdabargguin lea váldojuvvon ovdan earret eará «ahki ja man láddan oahppit leat», «man ollu oahpahusas lea gáiddusoahpahus» ja «ovttastahttojuvvo go ja movt gáiddusoahpahus ja eará fysalaš ovttasteamit», leat mearkkašahttin árvvoštallamii, geahča Prop. 57 L (2022-2023) s. 627.
Oktiibuot ferte de dahkat viiddis árvvoštallama ahte lea go dárbu ahte oasit oahpahusas lea sámegielat birrasis vai oahpahus galgá pedagogalaččat leat dohkálaš, geahča oahpahuslága § 3-2 maŋemus lađđasa ja § 14-4. Suohkanat fertejit árvvoštallat konkrehtalaččat mas deháleamos čállojuvvo ja dokumenterejuvvo, geahča maid Prop. 57 L (2022-2023) s. 628. Jus suohkanis alddis ii leat pedagogalaš gelbbolašvuohta sámegielas, de lea vuogas vuogas ahte suohkan gulaskuddá sámegieloahpaheddjiin dahje sámegiela fágaovddasvástideddjiin dainna gii fállá sámegieloahpahusa ovdal go fállojuvvon lážus rievdaduvvo suohkana bealis. Diet oktavuohta berre boahtit ovdan dokumentašuvnnas.
Lassin lea Vuođđolága gáibádus ahte sámit galget sáhttit sihkkarastit ja ovdánahttit iežaset giela, de čuovvu maid ahte «mánnái buoremussan [galgá] leat vuđolaš vuhtiiváldin» árvvoštallamis, geahča § 104. Diet mearkkaša earret eará ahte galgá guldalit máná oaivila. Geahča eanet dien birra ja buohtastahttima váras siviilaáittardeaddji raportta mánáid vuoigatvuođa mielváikkuheapmái skuvlaássiin (skuvlamolsuma) (ášši 2022/1946).
Čuovvoleapmi viidáset
Go X suohkan ii leat addán oahppái doarvái oahpahusa sámegielas ja dieđu sámegieloahpahusa vuoigatvuođa birra, de čuovvu das ahte siviilaáittardeaddji áigu čuovvolit ášši viidáset.
Siviilaáittardeaddji bivdá X suohkana:
- Árvvoštallat ođđasit váidaleaddji ohcama oažžut gokčojuvvot mátkegoluid giellačoagganeapmái, siviilaáittardeaddji ipmárdusa vuođul.
- Sáddet dieđuid suohkana ruovttusiiddus ja ođasmahttojuvvon rutiinnaid mas addet dieđuid vuoigatvuođaid birra sámegiela ektui, ja orienteret movt suohkan gulahallá sámi ohppiiguin ja vánhemiiguin, nu ahte sii ožžot dieđuid vuoigatvuođaideaset birra.
X suohkana ođđa árvvoštallama ja dieđuid bivdit ovdal geassemánu 1. beaivvi 2025
Loahppaboađus
Siviilaáittardeaddji lea boahtán dan oaivilii ahte X suohkan ii leat addán oahppái doarvái sámegieloahpahusa. Oahppi lea ožžon menddo unnán oahpahusdiimmuid davvisámegielas, go giellačoagganeapmi ii rehkenaston oassin oahpahusláhčosis. Eaktodáhtolaš oassálastin oahppi bealis, ii leat oassin suohkana oahpahusláhčosis go suohkan ii leat gokčan mátkegoluid giellačoagganeapmái.
X suohkan ii leat dokumenteren ahte lea go árvvoštallan ahte oahpahuslážus lei dohkálaš. Suohkan ii leat maid addán doarvái buori dieđu sámegieloahpahusa ja oahppofálaldaga birra.
X suohkan lea bivdojuvvon ođđasit árvvoštallat gokčat mátkegoluid giellačoagganeapmái. Lassin lea suohkan bivdojuvvon čielggadit movt sii addet dieđuid vuoigatvuođa birra sámegieloahpahussii.