Ášši duogáš
Siviilaáittardeaddjái fuomášuhttui váidaga bokte ahte Guovdageainnu suohkan lea virgádan suohkandirektevrra nu ahte ii leat leamašan almmuhan virggi.
Dieđut mat bohte ovdan váidagis duođaštuvvoje Guovdageainnu suohkanstivrra geassemánu 22. beaivvi 2023 čoahkkinbeavdegirjjis mii lea almmolaš. Das boahtá ovdan ahte sátnejođiheaddji X evttohii fállat suohkandirektevra virggi doaibmi suohkandirektevrii Y. Suohkanstivra mearridii evttohusa ovttajienalaččat. Y virgáduvvui dan maŋŋel.
Váidaga ii sáhttán meannudit dan dihte go siviilaáittardeaddjelága § 7 eavttut eai lean devdojuvvon. Váidi ii lean ieš vásihan eahperievttalašvuođa, dan dihte go ii boađe ovdan ahte váidi livččii ieš ohcan virggi jus dat livččii almmuhuvvon. Áittardeaddji válljii baicce siviilaáittardeaddjelága § 15 vuođul ieš meannudit ášši.
Min guorahallamat
Borgemánu 16. beaivvi 2023 reivves jerrojuvvui suohkanis man dihte virgi ii almmolaččat almmuhuvvon, ja leago virgi siskkáldasat almmuhuvvon. Mii jearaimet oaivvilda go suohkan ahte almmolaš virgáibidjamiid gelbbolašvuođaprinsihppa lea fuolahuvvon. Loahpas jearaimet vel mii suohkana dábálaš práksis lea jođiheaddjivirggiid virgáibidjamiin, ja movt dát lea meannuduvvon suohkana virgáibidjannjuolggadusain. Mii bivddiimet seammás ahte sáddejit midjiide áššebáhpiriid.
Čakčamánu 6. beaivvi 2023:s vástidii suohkan min gažaldagaide. Vástádusas bođii ovdan ahte virgi ii almmuhuvvon almmolaččat dan dihte go ránnjásuohkaniin leat leamašan hástalusat oažžut ohcciid geat devdet gáibádusaid šaddat suohkandirektevran. Guovdageainnu suohkanii lei erenoamáš dehálaš ahte suohkandirektevra lea sámegielat ja ahte sus lea sámi gelbbolašvuohta. Gelbbolašvuođagáibádus ja almmuhanteaksta ii ráhkaduvvon dan dihte go suohkanstivra diđii makkár gelbbolašvuohta lei sávahahtti. Dan dihte go Y lei doaibman suohkandirektevran, de oaivvildii suohkanstivra sus buori gelbbolašvuođa. Jus virgi livččii almmuhuvvon, de ii lean sihkar ahte Y lei ohcat.
Suohkan vástidii proseassa birra ahte lei ovttajienalaš suohkanstivra mii mearridii almmuhusa haga virgádit. Hálddahus ii lean leamašan fárus suohkanstivrra ášši meannudeamis. Virgi ii almmuhuvvon siskkáldasat dan dihte go suohkanstivra oaivvildii ahte eai lean eará dohkálaš kandidáhtat. Dábáleamos jođiheddjiid virgáibidjamiin lea ahte almmuhuvvojit almmolaččat, ja ahte dat čuvvot suohkana virgáibidjannjuolggadusaid. Suohkan siterii osiid iežaset personálanjuolggadusain vástádusastis áittardeaddjái. Das ii boađe ovdan ahte rabas virggit galget maiddái siskkáldasat almmuhuvvot.
Suohkan ii sádden makkárge áššebáhpiriid. Mii leimmet oktavuođas sátnejođiheddjiin X:in ja son muitalii ahte eai gávdno áššebáhpirat maŋŋá suohkanstivrra meannudeami, eai ge eará dokumeanttat virggi almmuheami birra.
Siviilaáittardeaddji oaidnu áššái
Dán ášši jearaldagat leat, livččii go Guovdageainnu suohkan galgan almmuhit suohkandirektevra virggi almmolaččat dahje siskkáldasat.
Gielddalága § 13-1 vuosttaš lađđasa vuođul de lea suohkanstivra mii virgáibidjá suohkandirektevrra. Siviilaáittardeaddji § 4 nuppi lađđasa e bustáva vuođul sáhttá siviilaáittardeaddji meannudit suohkanstivrra dahkan mearrádusaid jus dan lea dárbbašlaš dahkat riektesihkarvuođa dahje eará erenoamáš sivaid geažil.
Stáhta almmolaš virggiid birra dadjá Stádabargiidláhka § 4 vuosttaš lađđasis ahte “rabas virggiid dahje ámmát galgá almmolaččat almmuhit”. Suohkana virggiide lea láhkačálakeahtes kvalifikašuvdnaprinsihpa mielde seammá. Áittardeaddji lea cealkán dán máŋgii ovdal, geahča earret eará cealkámušaid SOMB-2005-20, SOMB-2008-20, SOMB-2009-31, SOM-2014-108, SOM-2016-980 ja SOM-2016-2418.
Nugo boahtá ovdan vuosttaš namuhuvvon cealkámušas SOMB-2005-20, de leat suohkanat virgáibidjamiid oktavuođas geatnegahtton virgádit dan ohcci geas eanemus gelbbolašvuohta, buohtastahtton Stáhtabargiidlága § 3:in. Almmolaš almmuheapmi lea dárbbašlaš vai kvalifiserejuvvon kandidáhtat besset diehtit rabas virggi birra ja vai buohkain lea seammá vejolašvuohta ohcat virgái. Almmolaš almmuheami haga sáhttet leat ohccit geain beroštupmi ja dohkálaš kvalifikašuvnnat geat eai dieđe virggi birra, ja dan dihte eai oza virgái. Dieinna lágiin ii leat kvalifikašuvdnaprinsihppa vuhtiiváldon.
Seammá guoská maid láhkačálakeahtes ovttaláganvuođaprinsihppii, geahča cealkámuša SOM-2016-2418. Prinsihppa mielddisbuktá ahte buot kvalifiserejuvvon ohcciide galgá addot seammá vejolašvuohta ohcat almmolaš virggiide. Ii galgga dáhpáhuvvat eahpeáššálaš vealaheapmi. Váilevaš almmuheapmi sáhttá dagahit jáhku ahte leat eahpeáššálaš diŋggat vuođđun fállat virggi dihto olbmui. Dát guoská erenoamážit jođiheaddjevirggiide dahje eará bivnnuhis virggiide.
Virgáibidjamiin leat almmolaš almmuheami geatnegasvuođas muhtin spiehkastagat. Stáhta virggiid hárrái boahtá dát ovdan namuhuvvon mearrádusas Stáhtabargiilágas § 4 vuosttaš lađđasis ahte sáhttá spiehkkasit ”lágas, mearrádusas dahje tariffašiehtadusas”. Láhkamearriduvvon spiehkastagat gávdnojit bargobiraslágas §§ 14-2, 14-3 ja 14-9 čihččet lađđásis. Dát gusto bargiide geaid leat cealkán eret ásahusa dilálašvuođaid geažil, oasseáiggevirggehasaide geain lea vuosttašriekti oažžut viiddiduvvon virggi, ja gaskaboddosašvirggehasaide geain lea vuoigatvuohta oažžut fásta virggi. Lassin leat maid spiehkasteamit oanehisáiggi virggiide gitta guđa mánnui ja jahkái, geahča Stáhtabargiidlága § 7 vuosttaš ja nuppi lađđasa.
Gielddaid virgáibidjamiin lea áittardeaddji ovdal árvvoštallan leat go eará vejolašvuođat spiehkkasit almmolaš almmuheami geatnegasvuođas, erenoamážit ráđđeolbmá (suohkandirektevrra) virgádeami oktavuođas.
SOMB-2008-20 cealkámušas dajai áittardeaddji “lea vejolaš ahte sáhttet dilálašvuođat gos lea lágalaččat vejolaš garvit almmolaš almmuheami”. Dát geardduhuvvui SOMB-2009-31 cealkámušas, gos seammás daddjui “jus oppanassiige lea vejolašvuohta garvit ráđđeolbmávirggiid almmuheami, de fertejit leat áibbas erenoamáš dilálašvuođat olggobealde gieldda kontrolla ja ovddasvástádusa”. Seammá boahtá maid ovdan SOM-2014-108 cealkámušas. Loahpas namuhuvvo maid SOM-2016-2418 cealkámuš gos deattuhuvvui ahte almmolaš almmuheami váldonjuolggadusa vuhtiiváldimis lea mearkkašupmi. Dan dihte galgá nu ahte “mađi bivnnuheabbo dahje alit virgi lea, dađi buoret ákkat fertejit leat garvit almmolaš almmuheami”. Buot áššiin konkluderii áittardeaddji ahte gielddat livčče galgan almmolaččat almmuhit virggiid.
Cealkámušat leat celkon ovdal go 2017 stáhtabargiidláhka mearriduvvui. Lea juo ovdalis čujuhuvvon Stáhtabargiidlága § 3:i kvalifikašuvdnaprinsihpa birra ja § 4:i geatnegasvuohta almmuhit almmolaččat. Láhkaovdabargguin lea deattuhuvvon ahte almmolaš almmuheapmi “lea erenoamáš dehálaš go lea sáhka jođiheaddjevirggiin”, buohtastahtte Prop.94 L (2016-2017) čuokkis 9.4.3.2. Dasa lassin čuožžu departemeantta evttohusas ahte “viiddis rekruteren jođiheaddjevirggiide lea nu dehálaš prinsihppa ahte dáid virggiid álo ferte almmuhit almmolaččat”, geahča čuoggá 9.2.2.2. Ovdabargguid cealkámušat leat áigeguovdilat maiddái gielddaid jođiheaddjevirggiid virgáibidjamiidda. Dát dorjot áittardeaddji ovdalaš cealkámušaid gos daddjo ahte galgá hui ollu mii dahká ahte ii leat rihkkon kvalifikašuvdnaprinsihpa jus ii leat almmuhan gielddadirektevra virggi.
Dán vuođul lea áittardeaddji oaidnu ahte ággan fertejit áibbas erenoamáš dilálašvuođat olggobealde suohkana kontrolla, jus sii galget spiehkastit láhkačálakeahtes geatnegasvuođas mii sis lea almmuhit suohkandirektevra virggi.
Guovdageainnu suohkan ii leat almmuhan suohkandirektevra virggi almmolaččat. Nugo namuhuvvon, de dát iešalddis rihkku láhkačálakeahtes kvalifikašuvdnaprinsihpa. Ii oktage dain láhkamearriduvvon spiehkastemiin leat devdon. Jearaldat lea dasto ledje go áibbas erenoamáš dilálašvuođat olggobealde suohkana kontrolla, mat dagahedje ahte virggi ii ferten almmolaččat almmuhit.
Nu go ovdalis boahtá ovdan, de eai gávdno dokumeanttat mat čájehit makkár árvvoštallamiid suohkan dagai das ahte lea go sis vejolašvuohta spiehkastit virggi almmuheamis, ovdal go suohkanstivra dagai iežas mearrádusa. Čilgehusas maid suohkan maŋŋel lea buktán áittardeaddjái de leat sii čujuhan dilálašvuođaide mat čilgejit manne virgi ii almmuhuvvon almmolaččat, earret eará hástaleaddji rekrutterendilálašvuohta, ahte sámi gelbbolašvuohta lea dehálaš, ja ahte suohkandirektevra lei juo doaibman virggis.
Namuhuvvon dilálašvuođat eai atte vuođu spiehkastit nu ahte ii almmut almmolaččat suohkandirektevra virggi. Go suohkan ii almmolaččat almmuhan virggi, de eai beassan vejolaš ohccit diehtit virggi birra. Áittardeaddji ipmárdusa mielde dagahii dát ahte rekrutterendilálašvuohta šattai váddáseabbon iige álkibun, vaikko vel suohkanis leat unnán olbmot ja leat stuora gelbbolašvuođagáibádusat suohkandirektevravirgái. Deattuhuvvo ahte sámi gelbbolašvuođa gáibádus lei sáhttit leat oassin gelbbolašvuođagáibádusain ja virgealmmuhusas, jus virgi livččii almmuhuvvon. Dat ahte Y lei doaibman virggis ii mearkkaš dan ahte eai leat earát geain livččii eambbo gelbbolašvuohta.
Áittardeaddji oaivil lea ahte Guovdageainnu suohkan livččii galgan almmuhit almmolaččat suohkandirektevrra virggi.
Go lea sáhka siskkáldas almmuheami birra de daddjo bargobiraslágas § 14-1 ahte “bargoaddi galgá dieđihit bargiide ásahusa rabas virggiid birra”. Suohkana čilgehusa mielde de suohkan ii dahkan dan. Virgáibidjannjuolggadusa oasis maid suohkan lea sádden iige čuoččo mihkkege dan birra ahte rabas virggit galget almmuhuvvot siskkáldasat.
Áittardeaddji oaivvilda dieđusge ahte Guovdageainnu suohkan livččii maid siskkáldasat galgan almmuhit suohkandirektevravirggi. Virgáibidjannjuolggadus berre rievdaduvvot nu ahte boahtá čielgasit ovdan ahte rabas virggit galget almmuhuvvot siskkáldasat.
Loahpas lea áittardeaddji mielas dárbu kommenteret virgáibidjanproseassa muđui. Lea dehálaš ahte suohkana ássiin lea luohttevašvuohta suohkana mearrádusaide, maiddái virgáibidjamiin. Kvalifikašuvdnaprinsihppa galgá nugo namuhuvvon leat mearrideaddji, ja áššemeannudeapmi galgá leat dohkálaš.
Dán áššis eai leat makkárge áššebáhpirat, earret suohkanstivrra protokolla. Go nie lea, de lea váttis suohkana ássiide ja earáide ipmirdit válddii go virgádeapmi vuhtii kvalifikašuvdnaprinsihpa, ja lea go proseassa leamašan áššálaš ja dohkálaš. Dán dihte áittardeaddji bivdá Guovdageainnu suohkana boahttevaš virgáibidjamiin deavdit gáibádusaid mat leat ahte lea čálalaččat dahkkon ja ahte lea dokumentašuvdna. Čujuhuvvo min bagadussii «Ansettelser fra A til Å», virgáibidjanproseassa čađaheapmái.
Konklušuvdna
Áittardeaddji lea gávnnahan ahte Guovdageainnu suohkan livččii galgan almmolaččat ja siskkáldasat almmuhit suohkandirektevra virggi. Go suohkan ii leat almmuhan virggi de leat sii rihkkon láhkačálakeahtes kvalifikašuvdnaprinsihpa mii gusto suohkanlaš virgáibidjamiin, ja bargobiraslága § 14-1.
Mii bivdit suohkana čuovvut cealkámuša boahttevaš virgáibidjamiin. Dasa lassin berre suohkan sihkkarastit ahte virgáibidjannjuolggadusat fuolahit kvalifikašuvdnaprinsihpa ja bargobiraslága § 14-1, earret eará rabas virggiid almmolaš ja siskkáldas almmuhemiin.
Cealkámušas eai leat váikkuhusat dálá suohkandirektevrra Y virgedillái, dan dihte go virgáibidjan lea juo čađahuvvon.